Nüüdseks juba kuuendat aastat toimuvad Kiltsi mõisas arheoloogilised uuringud, mille käigus on praeguseks läbi uuritud pea kolmveerand kunagisest mõisahäärberist.
Kiltsi põhikooli rekonstrueerimistööde raames päevakorda kerkinud uuringute vajadus on muutnud Kiltsi mõisa arheoloogide poolt kõige põhjalikumalt uuritud mõisaks ja vasallilinnuseks Eestis.
Kuid uuringud jätkuvad ja mitmes mõttes kõige põnevamad paigad ongi jäänud veel avada ...
Oluline leid - savinõu kild
Mõisahoone fassaadilt võib lugeda, et hoone on ehitatud 1292. aastal. Seni polnud dateeringule mingit kinnitust ning ka hoone ise ei ole ilmselt valminud enne XV sajandit. Seda olulisem on aga ühe savinõukillu leidmine, mis dateeritakse üsna kitsalt XIII sajandi lõppu või XIV sajandi algusesse.
Kahjuks on see aga seni ainus kild ja pärit segatud kihist ega ütle meile muud, kui et XIII sajandil oli praeguse Kiltsi mõisa kohal “midagi”. Mis see oli ja milline oli sealne inimtegevus, seda me (veel) ei tea.
Keskaegsed võlvid
Alates XV sajandist on Kiltsi mõisa kohta teada märksa enam. XV sajandi keskel on rajatud praeguse mõisahoone süda – nelinurkse põhiplaani ja paksude kivimüüridega hoone.Ilmselt oli tegemist mitmekorruselise hoonega, kuid kahjuks ei ole keskaegsed müürid väga kõrgelt säilinud ning seetõttu on ka raske oletada midagi Kiltsi XV sajandi linnuse kohta.
Teada on, et vähemalt osaliselt on ruumide põrandad olnud kaetud munakivisillutisega.
Ühes ruumis on säilinud keskaegsed võlvid. Säilinud on ka linnusele kuulunud ukseava. Kuid keskaegsele Kiltsi linnusele viitavat leiab enamgi ning arheoloogi jaoks kõige olulisemana on säilinud keskaegne kultuurikiht.
Leidude poolest mitte kõige rikkalikum, kuid siiski kiht, mis lubab linnuse esimest perioodi dateerida üsna hästi.
Liivi sõja tagajärg
Nelinurksele kivimajale lisati XVI sajandi esimesel poolel, enne Liivi sõja puhkemist, kaks ümmargust kaitsetorni, mis on Kiltsi mõisa fassaadis jälgitavad ka praegu.
Kuid XVI sajandi keskel juhtus midagi. Me teame Balthasar Russowi kroonikast, kuidas Vene väed piirasid 1558. aastal Kiltsi lossi.
Ilmselt Liivi sõja ajal saigi linnus nii tugevasti kannatada, et võlvid ning osaliselt ka müürid varisesid või varistati sisse, ning nii tekkis ligi poole meetri paksune varingukiht kõikjal, kus on jälgitav keskaegne hoonekavatis. Kuid linnust ei jäetud maha.
Maalitud vitraažakna kild
Hiljemalt XVII sajandi algul on ilmselt varemetest taas üles ehitatud kivihoone, kuid nüüd mitte enam kindluse, vaid mõisana.
Osaliselt on muudetud ruumide paigutust, samuti on mitu müüri lammutatud ning ehitatud uusi. Sellel perioodil on mõisale lisatud ka kolm ruumi läänetiivas. Kahjuks ei tea me paljusid detaile sellestki hoone etapist.
Märkimisväärse leiuna tuleb ehk ära nimetada maalingutega vitraažakna kild.
Iseloomulik on, et mitme selle perioodi ruumi seinad olid värvitud, ning eriti näis elanikele olevat meeldinud sinine toon ja selle erinevad varjundid. Kuid sellegi mõisaetapi lõpp polnud õnnelik.
Kunagi, täpsemalt dateerimata, kuid tõenäoliselt XVIII sajandi keskel, on hoone põlenud ja jäänud mõneks ajaks varemetesse. 1780. aastatel sai Kiltsi mõis oma praeguse kuju.
Ümberehitustööde käigus säilis küll suuresti eelmise mõisa ruumilahendus, kuid siiski on muutusi nüanssides, samuti ehitati mõis ilmselt kõrgemaks. Kuid nii sellest kui eelnevate perioodide ehitustest saab parema pildi otse Kiltsi mõisas, sealsete müüride vahel liikudes ning ka ise erinevate aegade märke otsides.
Uuringud Kiltsis ei ole veel lõppenud. Pea kolmandik Kiltsi keskaegse linnuse osast ootab väljakaevamist.
Mida sealt leida võib, on praegu veel küsimus, kuid kindlasti on tulemas põnevaid leide ka selle kohta, mis puudutab Kiltsi mõisa salakäike ...
Tõnno Jonuks, arheoloog
Kiltsi põhikooli rekonstrueerimistööde raames päevakorda kerkinud uuringute vajadus on muutnud Kiltsi mõisa arheoloogide poolt kõige põhjalikumalt uuritud mõisaks ja vasallilinnuseks Eestis.
Kuid uuringud jätkuvad ja mitmes mõttes kõige põnevamad paigad ongi jäänud veel avada ...
Oluline leid - savinõu kild
Mõisahoone fassaadilt võib lugeda, et hoone on ehitatud 1292. aastal. Seni polnud dateeringule mingit kinnitust ning ka hoone ise ei ole ilmselt valminud enne XV sajandit. Seda olulisem on aga ühe savinõukillu leidmine, mis dateeritakse üsna kitsalt XIII sajandi lõppu või XIV sajandi algusesse.
Kahjuks on see aga seni ainus kild ja pärit segatud kihist ega ütle meile muud, kui et XIII sajandil oli praeguse Kiltsi mõisa kohal “midagi”. Mis see oli ja milline oli sealne inimtegevus, seda me (veel) ei tea.
Keskaegsed võlvid
Alates XV sajandist on Kiltsi mõisa kohta teada märksa enam. XV sajandi keskel on rajatud praeguse mõisahoone süda – nelinurkse põhiplaani ja paksude kivimüüridega hoone.Ilmselt oli tegemist mitmekorruselise hoonega, kuid kahjuks ei ole keskaegsed müürid väga kõrgelt säilinud ning seetõttu on ka raske oletada midagi Kiltsi XV sajandi linnuse kohta.
Teada on, et vähemalt osaliselt on ruumide põrandad olnud kaetud munakivisillutisega.
Ühes ruumis on säilinud keskaegsed võlvid. Säilinud on ka linnusele kuulunud ukseava. Kuid keskaegsele Kiltsi linnusele viitavat leiab enamgi ning arheoloogi jaoks kõige olulisemana on säilinud keskaegne kultuurikiht.
Leidude poolest mitte kõige rikkalikum, kuid siiski kiht, mis lubab linnuse esimest perioodi dateerida üsna hästi.
Liivi sõja tagajärg
Nelinurksele kivimajale lisati XVI sajandi esimesel poolel, enne Liivi sõja puhkemist, kaks ümmargust kaitsetorni, mis on Kiltsi mõisa fassaadis jälgitavad ka praegu.
Kuid XVI sajandi keskel juhtus midagi. Me teame Balthasar Russowi kroonikast, kuidas Vene väed piirasid 1558. aastal Kiltsi lossi.
Ilmselt Liivi sõja ajal saigi linnus nii tugevasti kannatada, et võlvid ning osaliselt ka müürid varisesid või varistati sisse, ning nii tekkis ligi poole meetri paksune varingukiht kõikjal, kus on jälgitav keskaegne hoonekavatis. Kuid linnust ei jäetud maha.
Maalitud vitraažakna kild
Hiljemalt XVII sajandi algul on ilmselt varemetest taas üles ehitatud kivihoone, kuid nüüd mitte enam kindluse, vaid mõisana.
Osaliselt on muudetud ruumide paigutust, samuti on mitu müüri lammutatud ning ehitatud uusi. Sellel perioodil on mõisale lisatud ka kolm ruumi läänetiivas. Kahjuks ei tea me paljusid detaile sellestki hoone etapist.
Märkimisväärse leiuna tuleb ehk ära nimetada maalingutega vitraažakna kild.
Iseloomulik on, et mitme selle perioodi ruumi seinad olid värvitud, ning eriti näis elanikele olevat meeldinud sinine toon ja selle erinevad varjundid. Kuid sellegi mõisaetapi lõpp polnud õnnelik.
Kunagi, täpsemalt dateerimata, kuid tõenäoliselt XVIII sajandi keskel, on hoone põlenud ja jäänud mõneks ajaks varemetesse. 1780. aastatel sai Kiltsi mõis oma praeguse kuju.
Ümberehitustööde käigus säilis küll suuresti eelmise mõisa ruumilahendus, kuid siiski on muutusi nüanssides, samuti ehitati mõis ilmselt kõrgemaks. Kuid nii sellest kui eelnevate perioodide ehitustest saab parema pildi otse Kiltsi mõisas, sealsete müüride vahel liikudes ning ka ise erinevate aegade märke otsides.
Uuringud Kiltsis ei ole veel lõppenud. Pea kolmandik Kiltsi keskaegse linnuse osast ootab väljakaevamist.
Mida sealt leida võib, on praegu veel küsimus, kuid kindlasti on tulemas põnevaid leide ka selle kohta, mis puudutab Kiltsi mõisa salakäike ...
Tõnno Jonuks, arheoloog
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti