SKOONE BASTION: Rajatud 1683, valmis 1703. Pärast II maailmasõda oli mäel Tallinna garnisonile kuulunud suveteater, mis mõne aasta eest maha põles. Vallo KruuserSkoone bastioni arhitektuurne tulevik sõltub ilmselt tähtede seisust, arvab Ene Läkk
Nutikas mees Lembit Reimal ei maganud maha õiget aega. Kui kümmekond aastat tagasi hakkas Nõukogude armee Eestist välja kolima, sõlmis ta kiirelt võõrvägedega rendilepingu. Selle järgi läks armeele kuulunud unikaalne Skoone bastion Reimali kätte.
Ainult kolm säilinud bastioni Tallinnas ongi ? Skoone-, Rootsi- ja Ingeri bastion. Viimast tuntakse rohkem Harjumäena. Vanalinnast põhja poole jääv Skoone bastion on ahvatlevaks paigaks olnud paljudele kinnisvarahaidele. Ent kõik nad on jäänud pika ninaga: Reimali firma Mahyd-Skone jõudis ette.
1993. aastal uuendas Reimal oma rendilepingut uue bastioni omanikuga ? Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumiga. Selle järgi rendib Mahyd-Skone Rannamäe tee 1 asuva Suvepargi vara ja rajatisi ning üle kolme ha suurust ala koos staadioniga 50 aastat. Lisaks sellele sai tema firma poolmuidu osta neli pargis asuvat hoonet (suveteater, spordipaviljon, teemaja ja lasketiir).
Koht on ahvatlev, ehkki raske leida sellele äriideed. Sellist ideed, mis vastaks muinsuskaitse tingimustele ja tasuks ära investorile.
Aga Reimalit see ei heidutanud. Tema alustas õigest otsast ja tegutses tasapisi. Tellis bastioni kohta arhitektuuriajaloolastelt Valdeko Vendelt ja Rein Zobelilt ajaloolise õiendi, botaanikaaiast puude takseerimise ehk inventariseerimise ning tollasest Eesti Ehitusmälestiste Inspektsioonist ettepanekud ja ideed, mis vastaksid bastioni muinsuskaitse tingimustele.
"Juba siis oli igasuguseid huvilisi. Kes pakkus sisse, kes välja geniaalseid ideid," meenutab Skoone bastioni muinsuskaitse tingimuste koostaja, arhitekt Tiina Linna.
Neli aastat tagasi leidis Reimal juhuslikult mõttekaaslase ? Margus Sulengo, Soho Fondi asutaja, noore ideedest pakatava boheemlase, kelle eestvõttel leiti kohale idee ja investorid. Sulengo on mees, kes juba kaugelt haistab kinnisvara hõrku aroomi. Mitte igasugune kinnisvara ei huvita teda, vaid selline, kuhu saab liita kultuuri lisaväärtust. Näiteks Rotermanni kvartalisse tahab Soho Fond rajada SOHO, Pärnu maanteel oli noortele kuumaks kohaks klubi Võitlev Sõna, kuni omanikud vahetusid, jne. Aga tihti takerduvad tema liiga lennukad ideed investori taha või bürokraatia keerdkäikudesse.
Sulengo tellis suurejoonelise Skoone bastioni kultuuri- ja ärikeskuse projekti Villem Tomistelt ja Ott Kadarikult, verinoortelt, andekatelt arhitektidelt, kes olid talle teinud Rotermanni kvartali visioooni ja Võitleva Sõna tol ajal viimase sõna järgi tehtud sisearhitektuuri.
Projekt pidi andma kohale väga tugeva ja omanäolise iseloomu, taastades bastioniehitise algkujule sarnase ruumilise olukorra. Sinna oleks tulnud kohvikud, galeriid, hotell ja konverentsikeskus, veepark ning internetikeskus jne ? kõik, mis ühte kaasaegsesse kultuurikeskusesse kuulub. Ruumi organiseerivaks põhielemendiks oleks selle projekti järgi U-kujuline sisetänav, mis algaks Tornide väljakult ja suubuks vanalinna.
Sellele projektile leiti Inglise ja Ameerika investorid, kes aga nõudsid 400 mln krooni mineva hoone maksumuse garantiid kaitseministeeriumilt. Garantiid ei saadud ja projekt, mis pidi lõplikult valmima järgmisel aastal, seiskus.
"Kümme aastat on möödunud ja midagi pole muutunud. Reimal on parki kuidagiviisi hoidnud, puid ja võsa maha võtnud, ka tormid on teinud oma töö ja suveteater on maha põletatud," räägivad selle aasta alguses linnaametnikud ja üritavad anda asja volikogule arutamiseks, et tühistada rendileping Mahyd-Skonega. Tallinna linna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet on huvitatud detailplaneeringu algatamisest sellele kohale, sest rajatav Põhjaväil hakkab minema bastioni eest mööda. Kesklinnavalitsus on huvitatud, et see mahajäetud koht peaaegu linnasüdames saaks lõpuks korda.
Vahepeal oli maa läinud kaitseministeeriumilt ehk siis riigilt linnale. Mahyd-Skonel on nüüd rendileping, mis sõlmitud riigiasutusega, aga maa on munitsipaliseeritud ehk siis linnaomandis. Vahepeal oli ka kaitseministeerium üritanud lepingut Mahyd-Skonega tühistada, aga Reimal oli tellinud kolmelt advokaadibüroolt eksperthinnangud tema rendilepingu hindamiseks ja kõik nad väitsid, et rendileping on vettpidav. Reimali enda väitel asjaolu, et esialgne leping oli sõlmitud Nõukogude armeega, ei saanud dokumenti tühistada, kuna Reimal olevat aidanud Eesti Vabariigil organiseerida nõukogude vägede lahkumist ning "tänutäheks" pikendati seda lepingut.
Samal ajal kui Reimal hoiab oma rendilepingust kõvasti kinni, tekkis ka teine bastionist huvitet grupp - OÜ Steinberg ja Riho Kangur. Kõigepealt käisid nad Mahyd-Skonel kosjas, aga et kokkulepet ei saavutatud, lubanud nad bastioni oma jõududega kätte saada. Nemad käisid välja idee teha bastioni sisse ja osaliselt ka maa peale Serena pargi taoline vabaajakeskus ja tellisid eskiisi arhitekt Emil Urbelilt. Urbeli mahulise projekti kinnitas ära ka muinsuskaitse nõukogu.
Nüüd läks Mahyd-Skone jalgealune põletavalt kuumaks. Keegi soovitas Reimalil kutsuda ühistut esindama vandeadvokaat Viktor Kaasik, kes pidavat linna asjades väga hästi orienteeruma. Loomulikult oli Kaasik kohe nõus. Tema eest oli kolm advokaadibürood suure osa tööst juba ära teinud ja tõestanud rendilepingu kehtivust. Ka kesklinnavanem Erik Siigur kinnitab, et "keegi pole lepingut vaidlustanud ja selge on ka see, et Mahyd ei loobuks lepingust kohtuvaidluseta. See paneks aga detailplaneeringu menetlemise kauaks ajaks seisma. Parem leida mingi kompromiss."
Reimal laiendas ühistu osanike arvu ja kutsus sinna ka vene ärimees Babushkini. Peagi lõi uus liige Reimali osaluse üle ja valiti juhatuse esimeheks. Uute liikmetega tulid uued huvid. Vene ärimees, kellega ühte jalga käib Kaasik, soovib Skoone bastionile ehitada ridaelamud.
"Kuulge, kümne aasta jooksul pole nemad (Mahyd-Skone) mingite ideedega välja tulnud, nüüd kui teised (Steinberg) hakkasid midagi pakkuma, käisid nemad välja mingite ridaelamute idee, mis on täiesti absurdne," pahandab Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik. Nimelt keelavad ka muinsuskaitse tingimused bastioni peale kapitaalsete mahtude rajamise.
Lembit Reimal koos sõjaajaloolase Rein Helmega pakub aga vastukaaluks Babushkini ideele välja luua Tallinna bastionide keskus. Selleks kavatseksid nad kasutada ühte osa omal ajal varjendiks mõeldud ruumidest. Keskuse ülesandeks oleks bastionide ajaloo eksponeerimine kaasaegsete tehniliste vahendite abil. Üheks atraktiivsemaks eksponaadiks oleksid Tallinna ja kogu Eesti ajalooliste bastionide makettide kollektsioon nagu on Rootsi Armeemuuseumi hoidlates. Helme on välja selgitanud, et koopiate valmistamiseks on võimalik koostööprojekt.
Idee autorid arvavad, et vaatamata maa-alustele ruumidele on vajadus ka maa-pealse ehitise järele. Selleks oleks ainumõeldav rajada hoone püssirohuhoidla kohale. Kuna bastion on loodud linna kaitsmiseks kahuritulega, siis on ka kahurikujuline arhitektuurne lahend idee autorite arvates kõige sobivam. Lembit Reimal tellis arhitekt Kalvi Voolaiult klaasist "kahuritoru" kujulise mitmekorruselise torn-kohviku. Kahuritoru ratastes asuvad lükandseintega universaalruumid, mille seinu eest ära lükates saab suuremad ruumid koosviibimiste ja konverentside korraldamiseks. Maa alla jääks siis bastionide ajaloo muuseum ja väiksemate ürituste korraldamise ruumid. Muinsuskaitse pole seda versiooni näinud ja mehed pole Skoone bastioni kinnitatud muinsuskaitse tingimusi näinud. Keegi on vaid Reimalile öelnud, et torn-kohvik ei tohi kõrgem olla kui kirikutorn.
Viktor Kaasik ei taha Reimali projektist midagi kuulda. "Ta pole Mahyd-Skones mitte keegi. Teda vahetati välja ? nüüd ei ole tulundusühistu esimees mitte tema, vaid Babushkin."
Ühes on aga Kaasik ja Reimal ühel nõul:"Veekeskuse idee ei pea vett. Nii võiks igaüks hakata tegema igasuguseid ettepanekuid. Veekeskus pole kuidagi selle alaga seotud." Praegu tundub, et just veekeskuse meeskond Steinberg on kõige kaugemale jõudnud. Ehk hakkab olema nii, et kord on Steinberg peal ja Mahyd all, teine kord Mahyd peal ja Steinberg all. Või siis kord on Kaasik all ja Reimal peal ning teine kord jälle vastupidi.
Skoone bastion saab varsti 300 aastaseks
Tallinna rootsiaegse kindlustustevööndi üheks suurejoonelisemaks ja paremini säilinud rajatiseks on Suure Rannavärava kõrval asetsev Skoone bastion. See ehitati XVII sajandi lõpul oma aja ühe kuulsaima ja originaalseima kindlustuste arhitekti ja väeülema Erik Dahlberghi ( 1625-1703) projekti järgi. Kuigi bastionaalne kindlustustesüsteem oli sel ajal kasutusel kogu Euroopas ja selle ala suurimaks meistriks on Prantsusmaa marssal Sébastien Le Prestre de Vauban (1633?1707), kes rajas oma kodumaa piiridele üle 300 ülimoodsa kindluse, oskas Rootsi marssal ja arhitekt Erik Dahlbergh (1625?1703) ometi leida uusi, ainulaadseid lahendusi ega kopeerinud oma prantslasest kaasaegse loomingut. Säärasena kuuluvad Tallinna kindlustused, iseäranis aga Skoone bastion, arhitektuurimälestisena tippude hulka omalaadsete seas, kuigi bastioni räämas olek, sovjetirajatiste varemed, käest ära haljastus ja üht külge varjavad eri aegadest pärit ehitised seda vaevu märgata lasevad.
Rein Helme
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti