Kuni möödunud sajandi kahekümnendate aastateni said soovijad Käreveres üle jõe parvega, sõnab maanteemuuseumi juhataja Mairo Rääsk. Nii käis see toona kõikjal Lõuna-Eestis.
Siiski oli juba Vene ajast plaane tehtud püsiva silla rajamiseks Tartu ja Põltsamaa vahelisele olulisele teetrassile. 48-meetrine sild saigi 1928. aastal teoks, kuid varises paari päeva jooksul jõkke.
Kuna koormuskatsed olid tegemata, ei jõutudki seda liikluseks kasutada. Järgnenud kümne aasta vältel ületati Käreverel jõge taas ujuvsilla ning parve abil.
1938. aastal valmis üleriigilise suurte sildade ehituskava tulemusena viimaks uus 82,4 meetri pikkune sild, kuid ka see ei jäänud kuigi kauaks püsima: sild lasti õhku juba 1941. aasta suvel.
Purustatud silla asemele rajatud ajutine puusild (73 meetrit) oli maanteemuuseumi andmetel kasutusel kuni 1956. aastani, mil valmis monoliitraudbetoonsild ehk praegune vana Kärevere sild (66,7 meetrit).
1990. aastate alguses tunnistati seegi vananenuks ning alustati uue 99-meetrise silla kavandamist. See avati viimaks 1999. aastal ning läks maksma 52 miljonit krooni.
Praegu on Eesti riigimaanteedel 920 viadukti ja silda.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti