Toomkiriku varemeist kesk keskaegset tellispõrandat leitud inimfiguuriga hauaplaat oli Tartu arheoloogiasuve üllatuslikem leid, kuid endisaegset Tartut paljastus veel õige mitmes paigas.
Hauaplaat, millel minuskelkirjas tekst ja inimese kujutis, ootab endiselt konservaatorit ülikooli ajaloo muuseumis. Selle leidis Martin Malve toomkiriku põhjalöövis kaevates.
Kaevamised tõid ootuspäraselt päevavalgele hulga maetuid, nii keskajast kui Rootsi ajast. Malve leidis ka erinevate aegade münte, sealhulgas 13.-14. sajandist pärit hõberahasid brakteaate.
Müürid mitmel pool
Tartu linnaarheoloog Romeo Metsallik märkis, et kuigi kaevamisi oli Tartus mitmel pool, ei ole midagi rabavat esile tõsta.
Ta ise kaevas Jakobi ja Laia tänava risti lähedal, kus tulid välja omaaegse tsistertslaste Püha Katariina nunnakloostri müürid.
Arheoloog Andes Tvauri uuris suvel Lossi 15 krunti, kuhu on plaanis ehitada Elleri muusikakooli juurdeehitis.
«Saime teada, et seal on tellishoonete jäänused kuni kahemeetrise täitekihi all,» ütles Tvauri.
Müürid on mattunud tõenäoliselt 18.-19. sajandil. Millal hooned hävisid, pole täpselt teada, kuid arvata on, et Põhjasõjas või hiljemalt 1775. aasta tulekahjus.
Tvauri ütles, et ilusaid uhkeid leide kaevamistel ei saadud. Peamiselt potikilde, mõned mündid, Põhjasõja-aegseid kahurikuulide tükke rusukihi sees, aga rusukihis oli ka Liivi sõja aegseid esemeid, näiteks nooleotsi.
Ajas kaugemale arheoloogid seal kaevamisega ei läinud. Eesmärk, nagu Tvauri selgitas, oli projekteerijatele infot saada, kus on müürid ja kuidas juurdeehitis lahendada nii, et vanad müürid saaksid võimalikult vähe kahjustada.
Rünno Vissaku suurim kaevamiste tanner oli Ülikooli ja Vanemuise tänava nurgal, kus kaevamiste-eelse hüpoteesi kohaselt võinuks leida märke telliste valmistamisest, sest kõrvalkruntidel, nii Postimaja kohal kui Kapitali maja asemel on leitud telliseahje ja muud telliste tootmisele viitavat.
Portselanipood
Kaevamistel paljastusid maapinnast liiva võtmise augud ja võib pidada tõenäoliseks, et liiva võeti neist seoses telliste tootmisega.
Sealtsamast tuli aga välja ka telliseid, mis mõõtmetelt ületavad seni Tartust leitud keskaegseid telliseid. Kus kohas ja milleks neid tehti, on Vissaku sõnul teadmata.
Krunt üllatas kohe kaevamiste algul, kui maapinnast tulid lagedale Teises ilmasõjas põlenud Jürgensi kaubamaja müürid, söestunud põrandad ja sisse põlenud kaupade jäänused, nende seas mitmesuguseid keraamilisi nipsasju ja tarbeesemeid. Sealhulgas vähetuntud Eesti Esimese Portselanitööstuse toodangut.
Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumi kuraatori Airi Ligi hinnangul on leiud huvipakkuvad, sest EIPist ja selle kunstiloomingust on vähe teada, peamiselt tegeles ettevõte tehnilise portselaniga.
Keskaegsetest esemeleidudest märkis Vissak ära 16. sajandist pärineva mündi ja ühe lihtsa pronkssõrmuse, mis on iseloomult lihtne, ent tavatult laiaks taotud.
Tuli ka muinasaegseid leide, kuid ilmsesti ei paikne need algses asukohas, pinnast on aegade jooksul liigutatud ja segatud.
Leiti ka laiali pillutatud inimluid, mis Vissaku sõnul kinnitavad hüpoteesi, et Vanemuise ja Vallikraavi tänava vahelisel alal kahel pool praegust Ülikooli tänavat on olnud kalmistu juba enne keskaega.
Varasematel kaevamistel on inimluid leitud ka Era panga hoone kohalt, kaubahalli alalt. Leitud on ka esemeid, mis võivad olla olnud 11. sajandil venelaste hauapanusteks. Ühtki tervikskeletti pole seni veel leitud.
Kitsas Küütri tänav
Suvel sattus Rünno Vissak Soola tänaval büroohoone ehitusel peale vanadele puidust ehitiste jäänustele, kuid midagi põnevat neis tema sõnul siiski polnud.
Hoopis enam on kõnelda Küütri tänavast, mille kaevamistel leidis kinnitust, et selle alumine ots enne linnamüüri on olnud väga kitsas, laius kaks meetrit või isegi veel vähem. Selliseks väiteks annab alust omaaegse lõunapoolse hoonestusfrondi leidmine.
Küütri tänava pind on aegade jooksul palju tõusnud. Alumised sillutise kihid on enam kui kahe meetri sügavusel praegusest teepinnast.
Sealsamas lähedal Gildi tänaval tegi arheoloog Peeter Piirits järelevalvet torustiku rajamisel, mille käigus puhastati maapinnas välja jupike linnamüüri. Värskeid kommentaare ei olnud Piiritsalt võimalik saada, sest ta viibib kaugel välisreisil.
Üllatus maakonnas
Tartumaal sattusid arheoloogid erakordse leiu otsa juhuslikult, kui kruusatee ehitusel lükkas buldooser lahti Alt-Laari asula paarituhande aasta vanuse kultuurikihi. Arheoloog Heiki Valk ütles, et terves Lõuna-Eestis ei ole nii varasest perioodist, hilispronksiajast ja varasest rauaajast püsiasulakohta leida.
Inimese alaline elupaik oli seal juba vähemalt 500 aastat enne meie aega. Ta möönis, et kindlasti on sellseid asulakohti palju leidmata, sest varased asulakohad ei seostu praeguse teedesüsteemiga.
Kaevamisi juhtinud arheoloogiamagistrant Anti Lillak on Postimehele öelnud, et kaevamiste põhileide, potikilde, on sealt leitud kilode kaupa.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti