Teadmatus sünnitab legende, nii ka Tartus endise EPA klubi õuel peituva kaevu puhul, millel olevat sügavust paarkümmend meetrit ja vanust sajandeid ning mis praegu peituvat kusagil parkla all.
Peidetud kaevu küsimus ja selle otsimine kerkis sel sügisel päevakorda seepärast, et Tartu Ülikool teeb koostöös linnavalitsusega ettevalmistusi Veski tänavas Kassitoome nõlval oleva endise EPA klubi, veelgi varem Götte villa restaureerimiseks.
Esialgu on töö muinsuskaitseliste eritingimuste koostamise faasis ja nagu Tartu kultuuriväärtuste teenistuse juhataja Romeo Metsallik nimetas, võiks restaureerimisel väärika tähelepanu leida ka kaev, millele mõõtmetelt võrdväärne olevat leida vaid Toomel.
Müüdipurustaja
Kaevu otsima kogunes nädala algul suurem seltskond, lisaks Metsallikule Tartu Ülikooli arhitekt Merje Müürisepp, linnavalitsuse arhitekt Ave Elken ja Ella Haldre, kes aastaid töötanud EPA klubis fotograafina ja suurest huvist hoone vastu selle ajalugu uurinud.
Seekord astus Haldre üles müüdipurustaja rollis, sest kaevuga, nagu peagi selgus, on ta sügavuti tuttav. Otsingud seisnesid selles, et Haldre astus parklas mõned sammud ja siis teatas, et siin see on. Mõned meetrid maja otsast Näituse tänava poole.
Kaevu aukartustäratavaid mõõtmeid Haldre kinnitas. Tema seletusel olnud kaevu ülemise osa läbimõõt 2,2 meetrit ning sellel olnud viis puidust vahelagedega korrust. Kaevu alumine osa läinud aga kitsamaks.
Kord vintsiga kaevu põhjas ära käinuna teadis ta kinnitada, et kaevu sügavus on 22 meetrit, kaev on suuremalt jaolt laotud tellistest ja see on tilgatumaks kuivanud.
Haldre on veendunud, et kaev tehti siis, kui raudteeinsener Peter von Götte 1880. aastatel uhke ja tehniliselt eesrindliku villa laskis ehitada. Vesi saadi kaevust pumbaga majja ja selle tornis olevasse paaki, majas oli muudki põnevat, näiteks keskküttel töötavad ahjud – tänaste radiaatorite eelkäijad.
Igatahes paneb Haldret imestama, miks käib kaevu ümber selline möll. Kuigi teisalt ei saa ka välistada, et villa ehitamise ajal täiustati varasemat kaevu.
Vaino vajus läbi
Kaev jäi kuivaks ja kaotas tähtsuse juba enne Teist ilmasõda. Peitu kadunud kaev aga pärast seda, kui kunagist parteibossi Karl Vainot sõidutanud auto ratas kaevu katnud laudkaanest läbi vajus. Siis telliti töömehed ja koorem betooni ning kaevusuu valati kinni.
Kaev olevat maapõues alles. Nii kuiva õhuga, et seal võiks tiisikusehaigeid ravida.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti