Tallinnas on kolm Järve-nimelist piirkonda. Mõigu kandis asub põline Järveküla, varasemal ajal kandis ka Ülemiste järv selle küla järgi Järveküla nime.
Harku järve ääres asus Väike-Õismäe kohal Järve küla ning Pärnu maantee, Rahumäe tee ja Tammsaare tee vahel on Järve asum. Allpool räägime just sellest ajaloolisest piirkonnast.
Kuna Pärnu maantee kulges varem mööda Tondi tänavat ja osaliselt ka Rahumäe teed, siis oli Järve piirkond pikka aega kõrvaline koht.
Pärnu maantee uue teelõigu (Tondi tänava juurest Nõmme keskuse juurde) rajamine ning seejärel raudtee ehitamine oli eeltingimus sealse hoonestuse kujunemiseks.
Esialgu asus Pärnu maantee ääres Erbe (ka Hermansbergi) suvemõis. Veel vanemasse aega kuulub Risti kõrts Pärnu ja Viljandi (Raudalu) maantee ristumiskoha lähistel.
Dokumentides mainitakse seda 1830. aastatel, kui otsustati rajada Pärnu maantee uus trass – piki senist Viljandi poole viivat teed kuni Risti kõrtsini ning sealt edasi metsavahelisi teid pidi praeguse Nõmme Turu platsini.
Kõrtsihoone lammutati alles 1950. aastatel ja selle järgi nimetati kogu ümbruskonda Ristiks. Sealhulgas ka praeguse Järve Selveri piirkonda, kuhu 1910. aastal rajati O. Amberg ja Ko silikaatkivide vabrik.
Tegelikult tegutses ettevõte seal juba 19. sajandi lõpus – esimesed katsed valmistada liiva ja lubja segust pressitud telliseid tehti 1899. aastal.
1923. aastal rajati Balti jaamast viie kilomeetri kaugusele Järve raudtee peatus. Nähes ette piirkonna arenguvõimalusi, ostis Albert Koba suurema osa sealsetest maadest. Koba oli varemgi eri piirkondades odavalt suuri maa-alasid soetanud ning need siis kallimalt edasi müünud. Ta oli Tallinna linnavolinik ning tal oli ametnike seas suur tutvusringkond.
Järve ajalooline asula hõlmas Järve, Laine, Virve, Elektri, Alajaama ja Tuisu tänava ala. Järve raudteejaamast Ülemiste pool asuva Laine ja Järve tänava äärde kerkisid raudteelaste kooperatiivi Kodu ja Mustamäe-poolsesse otsa kooperatiivi Oma Maja elamud.
Järvel on mitmeid arhitektuuriliselt huvipakkuvaid ehitisi. Näitena võib tuua juugendstiili rahvusromantilist suunda esindava raudteejaamahoone. See valmis arhitekt Karl Burmani 1926. aasta projekti järg.
Piirkonnaga on seotud ka kultuurilooliselt huvitavad seigad. Näiteks tagasihoidlikus puidulaos Rahumäe tee ja Tervise tänava nurgal asus Tallinna klaverivabriku ladu, kus hoiti klaverite valmistamiseks vajalikke hinnalisi puidusorte.
1940. aastal toodi Tallinna suurel hulgal Nõukogude sõjaväelasi, väeosad seadsid end sisse ka Järve piirkonnas. Näiteks Rahumäe tee ääres paiknes 106. piirivalvesalga staap. Järve 34a (tänapäeval Tammsaare tee 25) oli 144. Jelnja kaardiväe mootorlaskurdiviisi staap.
Tondil asus selle diviisi 254. A. Matrossovi nimeline motolaskurpolk ning 686. üksik-sidepataljon.
1980. aastatel laiendati Järve piirkonnas Pärnu maanteed. Kuna suure liiklusega magistraaltee häiris Järve elanike rahu, siis rajati Pärnu maantee äärde esimene müratõke Tallinnas.
Järve kandis on tegutsenud mitmeid tööstus- ja teenindusasutusi. Neist suurim, osaühing Silikaat kasvas jõudsalt ning 1930. aastate lõpus valmistati seitse miljonit tellist aastas. 1940. aastal ettevõte natsionaliseeriti ning ta tegutses tootmiskoondise Silikaat nime all 1990. aastate esimese pooleni.
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on Järve piirkonnas palju muutunud, mitmed tondilossid on korrastatud. Peagi kerkib kunagi Nõukogude sõjaväele kuulunud kõnnumaa kohale ka nüüdisaegse arhitektuuriga rahvusringhäälingu hoone.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti