www.parnupostimees.ee 20.01.2011
Olaf Esna, bibliofiil
Fotod Olaf Esna erakogust
Hiljuti hakati Eestisse talente tagasi kutsuma. Siiski ei usu, et kuskil võiks kirjas olla, kes nad on ja kus eesti verd tarkpead ilma peal laiali on.
Pärnus üritati siit linnast ja maakonnast pärit teadlasi ning kultuuritegelasi välja selgitada ja rahvale tutvustada juba 1935. aastal. Selleks korraldati 15.–22. septembrini raekojas Pärnu ja Pärnumaa kultuuritegelaste näitus.
Näituse korraldas Pärnu kristlik noorte naiste ühing, millele ulatas abikäe linnavalitsus. See oli sama ühing, mis mäletatavasti korraldas 1932 ja 1933 oma ruumides näitused Pärnus erakätes maalidest ning muudest taiestest.
Korraldavasse toimkonda kuulusid E. Parek, V. Kukke, A. Lemberg, G. Kukk ja E. Kivi. Kristlased võisid nad küll olla, aga noorusest rääkides olid kõik ainult ühe erandiga prouaeas.
Ajaloo algusest
Kogenud näitusekorraldajad suutsid eksponaadid välja rääkida Tartu ülikooli raamatukogust, Eesti Rahva Muuseumi arhiivi- ja pildikogust, Eesti kultuuriloolisest arhiivist, akadeemilisest kooperatiivist, Pärnu linna raamatukogust, muuseumist, arhiivist, õpetajate raamatukauplusest Liit. Oma abi ei keelanud M. Kampmaa, E. Rosenthal, K. Tõnissoo ega M. Raamot.
Näitus hõlmas neid tegelasi, kes olid pärit kas Pärnust või Pärnumaalt ehk saanud siin hariduse või siinkandis pikemat aega töötanud.
Näituse juhatas sisse Pärnu ajaloo nurk, kuhu olid koondatud uurimused Pärnu ajaloost, Pärnu linna XVII-XVIII sajandi plaanid, Oleariuse ja Petri teosed, mis sisaldasid Pärnu kirjeldusi. Ei puudunud Pärnu muinasuurimise seltsi väljaanded ega seltsi olulisemate liikmete pildid. Välja pandud oli XVIII sajandist pärinev Pärnu kodanike nimekiri elukutsete järgi.
Kirjanikest tutvustati üldtuntud klassikute (Jannsen-Koidula-Jakobson) kõrval selliseid vähe tuntud nimesid nagu H. Bochmann, W. Fr. C. von Ditmar, J. Otstavel, M. Sohberg, J. Lill (Jürgenstein), E. Aun, M. Lekstein, A. Taar.
Kooliarhiivist saadud päevikust võis näha, et L. Koidula oli olnud hea õpilane: pea kõikides ainetes oli teda hinnatud heaga.
Poliitikud, teadlased, kultuuritegelased
Poliitikuid-riigitegelasi jätkus mitme valitsuse kokkupanemiseks ja enamik neist jõudis ministritoolil istuda mitu korda, sest selleks ajaks pärines Pärnust või Pärnumaalt kaks riigivanemat ning 17 ministrit.
Omavalitsustegelastest olid esindatud kõik Pärnu linnapead alates O. Brackmannist ja Pärnu maavalitsuse esimehed. Tutvustamata ei jäetud siinseid tuntud seltskonnategelasi ega neid mehi, kes agaralt võtsid osa 1918. aastal Eesti Vabariigi väljakuulutamisest Pärnus.
Enamik teadlastest olid Tartu ülikooli õppejõud, nagu R. H. Kaho, J. Kõpp, L. Leesment, K. Liidak, T. Lippmaa, A. Mathiesen, J. Miländer, H. Sepp, E. Tennemann, aga ka J. Port, J. Mets.
Esindatud olid kõik olulisemad kooliõpetajad ja kirikutegelased. Tähelepanu juhiti sellele, et 1935. aastani olid kõik Eesti õigeusu kiriku juhid olnud pärnumaalased.
Muusikutest leidsid märkimist A. Kunileid, Fr. A. Saebelmann, M. Lüdig, P. Laja, L. Neumann, H. Meri. Näitlejad olid valitud kutselise Endla teatriga seotud tegelaste hulgast: K. Jungholz, A. Lauter, L. Reiman, A. Teetsov. Tantsijaid esindas ainult E. Ilbak. Nappis kujutavaid kunstnikke, sest neid oli nagunii varem näitustel tutvustatud.
Pärnu poeglaste gümnaasiumi arhiivist olid välja otsitud selles koolis õppinud riigitegelaste koolitunnistused.
Nii olid vaadata K. Pätsi tunnistused ja kirjalikud tööd. Selgus, et ta oli näidanud häid teadmisi suulistes ainetes: ajaloos, vene keeles ja kirjanduses.
Kirjanikelt oli nende raamatuid, heliloojatelt noote, kunstnikelt maale.
Koostatud oli mitmesuguseid tabeleid ja kogutud statistilisi andmeid, iseloomustamaks Pärnu ja Pärnumaa osa kogu Eestis.
Näitus avati pühapäeval, 15. septembril 1935 kell 13 mõni tund enne raamatuaasta aktuse algust Endlas. Esimese päeva külastajad olid peamiselt kohalikud kultuuritegelased ja pedagoogid. Näitusel käis peaministri kohusetäitja K. Eenpalu, kes tundis erilist huvi poliitikute koolitunnistuste vastu.
Näitus oli avatud iga päev 10-18. Sissepääs maksis kümme senti, aga kavalam oli minna grupina, siis pääses tuntud pärnakaid vaatama viie sendi eest.
Huvitav, kui suurt ruumi oleks vaja tänapäeval sellise näituse korraldamiseks?
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti