www.meiemaa.ee 04.11.2010
Veljo Kuivjõgi
Laskeavasse ehitatud kamin ja müüri peale viiv trepp.
Fotod: Irina Mägi
Kuressaare kindluse restaureerimistööde, mille kogumaksumus on 60 miljonit krooni, käigus tuleb enamasti iga nädal mingi üllatus välja.
Nii leiti laululava tagant keskaegse ringmüüri seest laskeavasse ehitatud kamin. Arheoloog Karel Püüa hinnangul võiks sellesse kaminasse ka täna tule alla teha, sest suitsulõõr läheb mööda müüri üles.
“Tunneli kaevamisel tuli välja kaks puulabidat, millega selle aja mehed on tööd tegid. Need 500–600 aastat vanad labidad lähevad Tallinna konserveerimisele ja ükskord saab neid Saaremaa muuseumis ka näha,” rääkis Karel Püüa teisest üllatusleiust.
Tunnel kaevatakse mere poolt küljest, kust tuleb uus läbimurre lossi hoovi. Eile käisid projekteerijad ja ehitajad kohapeal tööde kulgu vaatamas. “Põhiteema oli uue silla projekti koostamine. Pargi väravast hotelli poole viiva teetammi all on praegu truup, kuid tuleb korralik sild,” kirjeldas tellijapoolne projektijuht Tõnu Sepp olulist muutust lossi peatee juures.
Silla alt saab ükskord ka paadiga läbi sõita ja siis on vallikraavile võimalik paadiga ring peale teha. Lisaks restaureerimistöödele tehakse projekti kogumaksumuse raha eest lossis ka paar uut ekspositsiooni.
Kindluse kamin ja trepp aetakse uuesti kinni
www.meiemaa.ee 09.11.2010
Ahto Jakson
Kuressaare kindluse restaureerimise käigus välja tulnud kamin ning trepp aetakse uuesti kinni, sest neid ei ole otstarbekas eksponeerima hakata.
Arheoloog Garel Püüa sõnul on ilmsiks tulnud trepi näol tegemist eelringmüüri trepiga, mis viis suurest laskeavast üles müüri peale. 15. sajandi lõpust või 16. sajandi algusest pärit treppi kasutas omal ajal tõenäoliselt kindluse valvemeeskond. “Üks taoline trepp tuli välja ka 1970. aastatel püssirohutorni lähedalt, kui valli sisse hakati kütusehoidlat ehitama,” ütles Püüa. Hiljuti avastati tööde käigus laululava tagant keskaegse ringmüüri seest laskeavasse ehitatud kamin. “Ilmselt ei õnnestu neid avatuks jätta. Need mõõdetakse ära ja joonistatakse ning lähevad siis uuesti kinni,” lausus Püüa.
Ka tellijapoolse projektijuhi Tõnu Sepa väitel aetakse välja tulnud leiud ilmselt kinni. “Kõik sellised asjad vajavad eraldi konserveerimist ja ehitamist ning need ei ole meie programmidesse sisse kirjutatud. Lisaks on neid tehniliselt seal väga raske eksponeerida. Kõiki asju ei saa korraga teha, millestki peab loobuma,” põhjendas Sepp.
Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa tõdes samuti, et väljakaevamiste käigus välja tulnud treppi ja kaminat ei ole võimalik eksponeerida, sest need on lossivallide varasemate kindlustustööde käigus osaliselt purustatud.
“Trepi käik on kinni müüritud. Neid eksponeerida ei ole mõtet ega ka võimalik, sest lahtisena muutuksid need sügavaks kaevuks, kuhu vesi hakkaks sisse valguma,” sõnas muuseumi direktor nii trepi kui ka kamina kohta. Ühtlasi saaksid neist üleujutus- ja niiskusallikad tagapool asuvatele töökodadele. Küll aga jätavad kamin ja trepp kindluse ehitusajalukku oma jälje. Teiseks põhjuseks, miks neid ei eksponeerita, on see, et samasugust treppi ja ka kaminat esineb kindluse juures mujalgi. Nii näiteks asub kamin vahtkonnaruumis.
“Praegu ilmsiks tulnud kamin jääks kolme-nelja meetri sügavusse kitsasse, kopalaiusesse süvendisse, mistõttu ei ole seda ka kuigi hea vaadelda,” nentis Endel Püüa. “Jätame lahti ainult neid asju, mida on võimalik korralikult vaadelda. Igasugust maa seest välja tulnud müürilõiku ei ole otstarbekas lahti jätta.
Vastasel juhul kujuneks lossi hoovist üks müüride rägastik ja murupinda ei jääks üldse,” lisas ta. Püüa sõnul on arheoloogilised uuringud selleks aastaks lossivallidel lõppenud, kui just ehitaja mõnele uurimist väärivale leiule ei satu. Mõningad ehitustööd veel jätkuvad. “Hobuserauakujulistele tornidele idabastioni juures ehitatakse peale varikatused ja -seinad. Töökodade ette tehakse kiviplaatidest laiend, mis ulatub kuni laululavani. Ees seisab ka merepoolse väljapääsutunneli vundamendi valamine,” lausus Püüa.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti