keskiviikko 5. tammikuuta 2011

Täna 50 aastat tagasi sündis „Eisenhoweri doktriin”

www.saartehaal.ee 05.01.2007

Täna möödub täpselt 50 aastat päevast, mil Ameerika Ühendriikide välispoliitikas toimus radikaalne muutus – Lähis-Ida piirkond kuulutati USA eluliste huvide piirkonnaks.

5. jaanuaril 1957. aastal esitas tookordne USA president Dwight Eisenhower Kongressile kinnitamiseks uue välispoliitilise kava, mis nägi ette Ameerika senisest aktiivsemat sekkumist Lähis-Ida sündmustesse. Sellise sammu vahetu põhjus oli teravnenud olukord nimetatud piirkonnas. Edaspidi sai uus poliitika maailmas tuntuks „Eisenhoweri doktriini” nimetuse all.

Pool sajandit tagasi oldi Ameerikas seisukohal, et 1956. aastal oli Lähis-Idas kogu maailma jaoks kujunenud äärmiselt ohtlik olukord (Suessi kriis). Ameeriklaste arvates oli selles süüdi Egiptuse president Gamal Nasser.

Tuues põhjenduseks Nasseri läänevastalisuse ja tema soojad suhted Nõukogude Liiduga, otsustas USA valitsus 1956. aasta juulis mitte rahastada Niiluse jõele kavandatud hüdroelektrijaama ehitamist. Veel samal kuul natsionaliseeris Nasser Suessi kanali.

Kuid juba oktoobris põhjustas selline käitumine külma sõja ühe ohtlikuma kriisi – Iisraeli, Suurbritannia ja Prantsusmaa ühisrünnaku Egiptuse vastu. Tookord tundus, et Lähis-Idas puhkenud sõda võib üle kasvada III maailmasõjaks, kuna sündmustesse ähvardas sekkuda ka Nõukogude Liit.

Et vastata neile ärevusttekitavatele arengutele, tegi president Eisenhower Ameerika Kongressile ettepaneku koostööks eesmärgil tõrjuda Lähis-Idas tagasi „rahvusvahelise kommunismi üha suurenevat ohtu” (increased danger from Inernational Communism).

Sealjuures palus ta seadusandliku võimu toetust, et alustada Lähis-Idas majanduslikku ja poliitilist koostööd sõbralike riikidega. President pidas ka vajalikuks USA vägede kasutamist, et tagada sõbralike riikide stabiilsust ja territoriaalset terviklikkust. President märkis, et just USA kohalolek võib taltsutada „võimuahneid kommuniste” (power-hungry Communists) sekkumast Lähis-Ida sündmustesse ja et selline kohalolek läheb riigi maksumaksjale maksma umbes 200 miljonit dollarit aastas (see on tookordsetes hindades).

Kuigi mõned Ameerika juhtivad ajalehed reageerisid presidendi sellisele avameelsele kõnele väga suure ärevusega – näiteks Chicago Tribune nimetas seda doktriini „lollakaks” (goofy) – toetas USA Kongress presidendi initsiatiivi.

„Eisenhoweri doktriin” tähendas olulist muutust maailma ühe suurriigi, USA välispoliitikas – ameeriklased teatasid, et Lähis-Ida on nende eluliste huvide piirkond. Sellist poliitikat viib USA ellu tänaseni. Selle tõestuseks on Ameerika poliitika Iraagis.

Ei kommentteja:

Lähetä kommentti